Meelespea

• Prillid tuleb ära võtta ja pähe panna alati kahe käega.
• Prillide mitte kasutamisel hoidke neid prillitoosis. Võimaluse korral eelistage kõva prillitoosi, mis peab vastu ka kergemale survele. Kindlasti veenduge, et prillitoos vastab raami suurusele, st ei ole liiga pisike, mis samuti deformeerib raame, või liiga suur.
• Prillide puhastamiseks kasutage spetsiaalseid optikakauplustes müüdavaid hooldusvahendeid või kasutage nõudepesuvahendit ja leiget vett ning kuivatamiseks pehmet majapidamispaberit.
• Hoidke prille kuumuse eest ( nt ahi, kamin, pliit ja keev vesi). Kuumus kahjustab pinnakatteid!
• Saunas prille mitte kanda!
• Ärge jätke prille otsese päikesevalguse kätte (autoarmatuurlauale, aknalauale).
• Ärge kasutage aerosoole (juukselakk) - need võivad kahjustada pinnakatteid.
• Kontrollige aeg-ajalt prilliraamide kruvisid.
• Prillide painutamiseks ja kruvide kinnitamiseks pöörduge optikakauplusesse.
• Asetades prillid kõvale pinnale, jälgige, et klaasid oleksid ülespoole.
• Kuivalt puhastada spetsiaalse puhastuslapiga mitte kareda salvrätikuga, sest see kahjustab samuti pikapeale pinnakatet
• Prillitoosi tuleb aeg-ajalt puhastada ja prillipuhastuslappi pesta ning mingi aja tagant mõlemaid uuendada
• Soovitatavalt ärge asetage prille toosi koos prilliketiga, kuna see võib kriimustada klaase. Kui asetate koos ketiga toosi, siis jälgige, et kett ei läheks klaaside vastu
• Kui raami istuvus kasutuses muutub, peaks raame laskma painutada prillipoes
• Kruviraamid on oma kontruktsioonilt kõige õrnemad ning nõuavad kasutuses ka pisut enam tähelepanu. Kindlasti ära võtta ja pähe panna ainult kahe käega!

• Progresseeruvate prilliklaasidega harjumisaeg on orienteeruvalt 3 kuni 5 nädalat.
• Kõik inimesed harjuvad klaasiga erinevalt/individuaalselt.
• Prillide kättesaamise hetkel tuleks kohe spetsialisti juhendusel järgi proovida, millisest klaasitugevuse osast millisele distantsile on mugav/selge vaadata.
• Prillide kandmist oleks hea alustada tuttavas keskkonnas. Mugavam on alustada uue prilliga harjutamist hommikul, mitte poole päeva pealt. Nii on lihtsam uue ja teravama pildiga kohaneda.
• Esialgu võib pilt lainetada ja põrand tunduda lähemal, aga ei pruugi.
• Progresseeruv prilliklaas on väga sobilik presbüoopia ikka jõudvatele inimestele
• Oluline on teada, et peab hakkama rohkem pead liigutama.
• Ettevaatlik peab olema prilliklaasi alaosast läbi vaadates situatsioonides nagu trepil kõndimine, bussist/trollist maha astumine jne. Lihtsamini öeldes - läbi lugemisosa kaugdistantsile vaatamisel.
• Vaatamiseks kõige mugavamad on kaug- ja lugemisdistants
• Prilliklaasi keskosa ehk kanali osa võib jääda pika töö jaoks liiga kitsaks. Näiteks arvutiga töötades ei ole kogu ekraani pind ühtlaselt terava pildiga. Arvutiga töötamiseks on ideaalsed Interview-tüüpi klaasid.
• Lamades lugejatele tuleb soovitada eraldi ühevaatelist lugemisprilli ebamugava peaasendi tõttu.
• Äärealad on moonutusalad, millest selgelt läbi ei näe.
• Peab arvestama, et progresseeruva prilliklaasiga näeb küll igale vajalikule distantsile, kuid mitte igast klaasi osast. Igale distantsile vastab teatud ala klaasis.
• Tugevused muutuvad prilliklaasis ülevalt alla väikeste sammukestega, mis tagab õige korrektsiooni igale erinevale distantsile.
• Kergem on harjuda ja mugavam on vaadata, kui klaasiava suurus on pigem suurem ja ümaram, kuid see ei tohiks olla ka liiga suur, et vältida prilliklaasis alasid, kuhu tugevuste üleminek ei ulatu.
• Progresseeruv prilliklaas on väga sobilik, kui on vajadus kanda erinevate tugevustega prille nii kaugele kui lähedale.
• Valitud raam peab algusest peale istuma maksimaalselt mugavalt ja õiges asendis
• Kui progresseeruvad prillid ei tundu peale teatud aega harjutamist mugavad, siis võib osutuda vajalikuks prilliraami veel sättida.
• Progresseeruvad prilliklaasid võimaldavad Teil hakkama saada vaatamisega igale poole ühe prilliga.
• Progresseeruvaid prille kannavad miljonid inimesed üle kogu maailma ja on väga rahul.
• Sümptomid, mille puhul kindlasti kohe tagasi tulla, on tugev pearinglus ja -valu.
• Sagedasemad probleemid on, et prillikandja ei soovi harjuda vaatamisel rohkem pead liigutama.

• Veendu, et oskad kontaktläätsi silma panna ja ära võtta
• Ära aja segamini paremat ja vasakut läätse.
• Alati pese ja kuivata käed enne kontaktläätsede käsitlemist .
• Pane läätsed silma laua taga istudes.
• Enne läätsede silma panemist vaata peeglisse. Kui silmad on punased või kipitavad, kanna see päev prille. Kui punetus ja kipitus ei möödu mõne päevaga, pöördu silmaarsti või optometristi poole.
• Eemalda läätsed silmast hõõrumistunde, kipituse, silmade punetuse või väsimuse korral. Konteiner ja läätsevedelik võiks alati kaasas olla.
• Ära maga läätsed silmas.
• Ära jaga läätsi sõbraga.
• Meigi silmad pärast läätsede silmapanekut ning eemalda läätsed enne meigi mahavõtmist
• Ole ettevaatlik aerosoolidega (nt juukselakk)-nad sadestuvad läätsepinnal ja rikuvad läätse.
• Ära mine läätsedega ujuma - nii soolane kui kloorine vesi kahjustavad läätse.
• Ära mine kontaktläätseega dushi alla.
• Kontaktläätsed peavad pealepaneku momendist saadik olema mugavad. Hõõrumis- ja kraapimistunde korral tuleb kontaktlääts silmast eemaldada, puhastada ning uuesti asetada.
• Kontaktläätsede kasutusaeg algab hetkest, kui avate esimest korda pakendi
• Kontakläätsi võib puhastada vaid läätsehooldusvahendiga!
• Ära korduvkasuta läätsevedelikku, st iga kord, kui võtad välja KL-d konteinerist, siis viska olemasolev vedelik ära ja uuesti konteinerisse asetades pane uus vedelik. Jälgi, et läätsevedelikku oleks konteineris piisavalt.
• Ära pese konteinerit kraaniveega, vaid iga 3 kuu tagant peab võtma kasutusele uue konteineri!

Kontaktläätsede kasutamisel on väga oluline pidada kinni headest hügieenitavadest. Enne iga kontaktläätse silma asetamist või eemaldamist pese ning kuivata käed hoolikalt. Aseta silma ainult terve ja puhas kontaktlääts ning kindlasti ära kanna kontaktläätsesid üle aja.

Enne läätse silma asetamist kontrolli, kas ta on õiget pidi. Õiget pidi lääts meenutab oma kujult kausikest ning läätse ääred vaatavad üles või sissepoole. Vale on, kui lääts meenutab kujult supitaldrikut ning läätse servad on kaardunud välja poole.

Leia endale mugav viis kontaktläätse silma panemiseks. Ei ole väga oluline, kas sa paned läätse silma oma juhtkäega või mitte. Lihtsam on, kui asetad kontaktlääte silma nimetissõrmega. Fikseeri kindlasti laud, et vältida pilgutamist ning lihtsustada kontaktläätse silma asetamist. Nii väldid ka kontaktläätse kokku puutumist laugude ja ripsmetega. Oluline on, et asetad kontaktläätse silma õrnalt, mitte ei suru, ning väldid küünega silma puudutamist.

Läätse silma asetamisel vaata kergelt ülespoole. Kui lääts on silma peal, pööra pilk otseks ja seejärel pisut alla ning lase laud õrnalt lahti (võid lasta enne lahti ka alalau, seejärel ülalau). Korda sama teise silmaga.

Veendu, et kontaktläätsed on silmas mugavad. Hõõrdumis- või ebamugavustunde korral eemalda läätsed silmast, veendu, et kontaktlääts on terve, õiget pidi ning puhasta läätsed uuesti. Peale seda võid nad uuesti silma asetada.

Nüüd võid soovi korral teha ka jumestuse.

Kui kasutad kontaktläätsesid päris esimest korda, hoia neid esimesel päeval silmas 2-3 tundi ning pikenda iga järgneva päevaga kasutuskorda ühe tunni kaupa kuni tunned, et kontaktläätsesid on mugav kasutada kogu ärkveloleku aja. Silmade kuivustunde korral võid kasutada niisutavaid silmatilkasid, mis on mõeldud koos kontaktläätsega kasutamiseks.

Kontaktläätsede silmast ära võtmine

Enne läätsede silmast eemaldamist pese ning kuivata käed korralikult. Eemalda läätsed silmast valgustatud kohas ning enne jumestuse maha võtmist.

Täida konteiner kuni märgistuseni puhta läätsehooldusvedelikuga.

Kontaktläätse silmast eemaldamiseks tõmba ühe käe sõrmega (mugav on kasutada keskmist sõrme) alalaug alla ning tõmba lääts ülevalt alla suunaga nimetissõrmega õrnalt silmavalge peale. Seejärel eemalda lääts nimetissõrme ja pöidla abiga ettevaatlikult, et sa ei pigistaks läätse liiga tugevalt kokku (nii väldid sa läätse kahjustamist mehaaniliselt) ning ei puudutaks küünega silma.

Kontaktläätsede hooldamine

Kontaktläätsede puhastamine ja desinfitseerimine on olulised, et vältida läätse saastumist mustuse ja mikroobidega. Nii on võimalik tagada silma hea tervis ja kontaktläätse kasutamise mugavus.

Kõige levinum kontaktläätse hooldussüsteem tänapäeval on nn all-in-one lahused oma kasutamise mugavuse ja lihtsuse tõttu. Nad ühendavad endas puhastamise, loputamise ja desifitseerimise omadused. Ühtegi eelmainitud etappi ei tohiks kontaktläätse hooldamisel välja jätta.

Enne igat kontaktläätse silma asetamist või eemaldamist pese ning kuivata käed hoolikalt.

Eemalda kontaktlääts silmast enne jumestuse maha võtmist ja pane kontaktlääts silma enne jumestuse tegemist.

Täida konteiner kuni märgistuseni puhta läätsehooldusvedelikuga. Ära täida kontenerit liigselt ning väldi liiga vähest konteineri täitmist-nii võib kontaktlääts konteineri kallutamisel jääda vedelikust välja ning kuivada.

Alati eemalda kontktläätsed silmast ühe kaupa ning puhasta kontaktlääts järgnevalt:

Puhasta kontaktlääts peopesal puhta hooldusvahendiga kontaktläätse õrnalt nimetissõrmega läätse mõlemalt poolt 10-15 sekundit hõõrudes. Mehaanilise hõõrumise abil eemaldad kontaktläätsele ladestunud deposiidid ning mikroobikehad. Loputa kontaktlääts puhta lahusega ning seejärel aseta lääts konteinerisse puhtasse hooldusvedelikku selle silma jaoks ettenähtud konteineri poolde. Sulge konteiner kaanega ning veendu, et kontaktlääts oleks konteineri põhjas. Nii ei ole ohtu, et vigastad läätse konteineri sulgemisel. Korda sama teise silmaga.

Hoia kontaktläätsesid puhtas lahuses vähemalt 4 tundi enne järgmist kasutuskorda. Kui sa ei kasuta oma kontaktläätsesid pikema aja jooksul, siis korra nädalas tuleks konteineris hooldusvedelikku vahetada ning korrata puhastamise protseduuri.

Vaheta kontaktläätsed välja õigeaegselt. Väldi läätsede ülekandmist!

Kõik hooldusvahendid ei sobi iga läätsetüübiga. Jälgi hooldusvahendi kasutusjuhiseid ning oma optometristi soovitusi.

Kontaktlääts ei tohi kokku puutuda veega (ka ujumisel, dushi all jne). Veega kokkupuutel võib kontaktlääts saastuda Acanthamoebaga ning tekkida võib keratiit, mis ei allu hästi ravile.

Kontaktläätse ei tohi niisutada/puhastada süljega!

Konteinerit tuleb samuti puhastada. Seda võib teha ainult läätsehooldusvahendiga. Peale kontaktläätsede silma asetamist loputa konteiner hooldusvahendiga ning jäta konteiner õhu kätte kuivama. Kuivamiseks võid konteineri keerata tagurpidi.

Vaheta konteinerit vähemalt iga 2-3 kuu tagant või võta uus konteiner kasutusele iga uue läätsepaariga. Konteiner võib olla bakterite kasvulavaks.

Hoolimata reeglitest, millest tuleb kontaktläätsesid kasutades kinni pidada, on läätsede kasutamine peale mõningast harjutamist lihtne. Kontaktläätsedega võid parandada oma välimust (kui prillid ei meeldi/ei sobi), avardada vaatevälja (puudub piirav raam) või tegeleda mugavalt hobidega. Kui sinu jaoks on raske meeles pidada kõiki pikema kandmisajaga kontaktläätsede hooldusjuhiseid, võid valida 1-päevased kontaktläätsed.

Mitmesugust

Enne läätsede silma panemist vaata peeglisse. Kui silmad on punased või kipitavad, kanna see päev prille. Kui punetus ja kipitus ei möödu mõne päevaga, pöördu silmaarsti või optometristi poole.

Eemalda läätsed silmast hõõrdumistunde, kipituse, silmade punetuse või väsimuse korral. Konteiner ja läätsevedelik võiksid alati kaasas olla.

Alati vaheta kandmisperioodi lõpul välja mõlemad kontaktläätsed.

Kontaktläätsesid, silmatilkasid, konteinerit ja soovitavalt ka läätsevedelikku ei tohi jagada oma pereliikmete, sõprade ja teistega.

Ole ettevaatlik aerosoolidega (nt juukselakk)-nad sadestuvad läätsepinnal ja rikuvad läätse.

Väldi kontaktläätsede kandmist silmahaiguste korral (nt põletikud) ning külmetushaiguse ajal (nt nohu). Kontaktläätsesid pole soovituslik kanda mõnede üldhaiguste korral (nt diabeet). Mõnede üldhaiguste korral võib siiski kanda ühepäevast läätse. Täpsemat infot saad oma silmaarstilt või optometristilt.

Sümptomid ja seisundid, mis võivad kontaktläätse kasutamist piirata või olla kandmisele vastunäidustuseks:

1. Sügelus, kipitustunne või pisaravool
2. Hooajalised või kroonilised allergiad
3. Korduvad silma infektsioonid või põletikud

Väga oluline on kontaktläätsede kandjatel käia korra aastas ka järelkontrollis, et hinnata kontaktläätsede kandmisest tekkida võivaid muutusi silmades. Et tagada hea nägemine kogu eluks, on oluline silmade tervise eest hoolt kanda.