Hoia kontaktläätsesid merevee ja liiva eest

Märksõnad

kontaktläätsed

Silmaläätsede oskamatu või hooletu kasutamine võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme. Näitena võib välja tuua esmalt välja silmainfektsioonid. Keratiit on sarvkesta põletik, mis võib tuleneda bakteriaalsetest, viiruslikest, seen- või parasiitinfektsioonidest. Risk suureneb halva hügieeni – näiteks pesemata kätega läätsede käsitlemise tõttu. Konjunktiviit, tuntud ka kui roosa/punane silm, võib tekkida bakteriaalse või viirusnakkuse kaudu.

Levinuimad mured

Kontaktläätsekandjate sagedasi kaebusi on veel hüpoksia ehk hapnikupuudus. Kui läätsed takistavad silma hapnikuvarustust, võivad silmad muutuda punaseks, valulikuks ja kuivaks. Eriti ohus tatud on need, kes kannavad läätsesid ööpäev ringi või piiratud kandmisajaga läätsesid lubatust kauem. Läätsede kandmine kipub häirima silma loomulikku pisarakilet, põhjustades kuivust ja ebamugavustunnet, tulemuseks võib olla sarvkesta kahjustus. Näiteks võib läätsede vale eemaldamine või paigaldamine põhjustada sarvkesta mikroskoopilisi kriimustusi, mis mõnikord muutuvad valulikeks. Pikaajaline valede läätsede kasutamine võib põhjustada ka sarvkesta kulumist. Nii ei tohiks läätsesid, ka päevaseid, kanda kauem kui soovitatav kasutamise periood, ning vahetada neid regulaarselt vastavalt tootja ja optometristi juhistele.

Harvad ei ole allergilised reaktsioonid silmaläätsede puhastuslahuste või silmatilkade koostisosade suhtes, mis põhjustavad sügelust, punetust ja turset. Vale tugevusega või sobimatud läätsed võivad omakorda halvendada nägemist ja põhjustada peavalusid või silmade väsimust.

Hügieenireeglid tähtsad

Kui silmaläätsesid paigaldada või eemaldada pesemata kätega, võib silma sattuda baktereid ja mustust, mis kipuvad põhjustama infektsioone nagu konjunktiviit või keratiit. Teinekord kasutatakse vanasid puhastusvedelikke läätsede konteineris korduvalt, kuid lahuse efektiivsuse vähenemine mikroorganismide hävitamisel võib viia läätsede saastumise ja silmapõletikeni. Kontaktläätsesid ei maksa loputada kraaniveega ega nendega ujuda. Vees leiduvad mikroorganismid võivad põhjustada tõsiseid infektsioone, sealhulgas Acanthamoeba keratiiti, mille tagajärjel võib jääda koguni pimedaks. Puhastuslahust ei tohiks millegagi segada ega kasutada desinfitseerimiseks vale lahust (nt soolalahust), kuna seegi suurendab infektsiooniriski.

Läätsed enne meiki

Ka meigi, ripsmetušši, ripsmepikenduste, silmalaineri ja lauvärvi puhul peab läätsekandja teatud reegleid järgida. Kui on soov end meikida, tuleb kõigepealt käed vee ja seebiga puhtaks pesta ning seejärel korralikult kuivatada. Järgmisena tuleb silma panna kontaktläätsed ning alles siis hakata meiki tegema. Õhtul on soovituslik läätsed silmast eemaldada vähemalt kaks tundi enne magamaminekut. Sel puhul on järjekord selline, et esmalt kätepesu ja kuivatus, siis läätsed silmast ja viimaks meik maha.

Ripsmepikendusi paigaldades või neid hooldades ei tohi kontaktläätsed kindlasti silmas olla. Esiteks seetõttu, et protseduuri käigus on silmad kinni, mis on võrreldav magamisega ning siis takistavad nii silmalääts kui ka -laug hapniku liikumist. Teiseks põhjuseks on liimiaurud. Kuna ripsmepikendused ei tohiks 24 tundi veega kokku puutuda, ongi soovituslik kontaktläätsesid mitte kanda, kuni liim kuivab.

Millised on piirangud?

Üldiselt võib kontaktläätsede kandmist alustada umbes 14. eluaastast, kuid mõned lapsed võivad olla valmis neid kandma ka varem. Seda siis, kui nad suudetakse järgida hügieeni- ja hooldusnõudeid. Olulisim eeldus läätsede kasutamisel on tema sõnul see, et kandja saaks need ise endale silma ja ära. Pahatihti jääb protsess pooleli või loobutakse, kui ise ei suudeta oma silma puutuda. Probleemiks võivad osutuda ka liiga pikad küüned.

Üksjagu esineb juhtumeid, mille korral kontaktläätsesid kanda ei saa või esineb olulisi piiranguid. Täiesti välistatud on läätsede kandmine silmapõletike korral. Kui inimene kannatab kroonilise kuivade silmade sündroomi all, võivad kontaktläätsed olukorda halvendada. Sama on silmaallergiate puhul. Kontaktläätsede kandmist võib takistada osa silmahaigusi nagu keratokoonus ja tõsised sarvkesta armid. Teatud autoimmuunhaigused ja diabeet kipuvad mõjutama silmade tervist ja teha kontaktläätsede kandmise raskeks või ohtlikuks.

Mõjutegurid on ka töö- või keskkonnatingimused – näiteks on leidnud väga tolmustes, suitsustes või keemiliselt saastunud keskkondades töötajad, et kontaktläätsed sellistesse oludesse ei sobi. Tõsi küll, paljudel eelnimetatud juhtudel on kontaktläätsede kandmise aeg piiratud, küll aga mitte alati välistatud, julgustame optometristi poole pöörduma.

Kui sul tekkis huvi kontaktläätsede vastu või sinu eelmisest läätsevisiidist on mõõdunud juba rohkem kui aasta, siis broneeri aeg läätsevisiidile siit.

Hoia kontaktläätsesid merevee ja liiva eest

E-pood

Kasulikku

Jälgi meid

UUDISKIRI

Liitu meie uudiskirjaga

Hoia kontaktläätsesid merevee ja liiva eest

See veebisait kasutab küpsiseid

Jälgi meid