Kuidas silmad „töökorras" hoida?

Täna on äärmiselt tavaline, et enamik meist vaatab päev läbi erinevaid ekraane ja nutiseadmeid. Sellest tingituna on silmade ja nägemisega seotud probleemid üha levinumad. Anname teile mõned lihtsad harjutused:

Pumpamine (suurendab silma fokusserimisvõimet ja transpordib toitaineid silma). Vaata vaheldumisi 15 cm kaugusel asuvale esemele ja kauguses olevale objektile. Mõlemal juhul vaata nende väikseimat detaili. Lähiobjektina võid kasutada pliiatsit, objekt peab asuma vähemalt 4,5 m kaugusel. Selleks võib olla mingi ehitis, puu vms. Tee pidevalt edasi-tagasi fookuse muutmisharjutust: pliiats-maja, pliiats-puu, pliiats-kaugusesse vaatamine. Muuda fookust iga kahe minuti tagant ja vaata iga kord erinevat kauget objekti, unustamata vaadata väikseimat osa igal kaugeloleval objektil.

Trombooni mängimine samuti fokusseerimisvõimet ja toitainete transporti silma). Hoia pliiatsit silme eesväljasirutatud käes, hinga aeglaselt ja sügavalt. Sissehingamisel too pliiats enda poole kuni ninaotsa puudutamiseni Väljahingamisel siruta käsi välja. Pliiatsi liigutamisel ära pööra pilku pliiatsilt. Proovi vältida pliiatsi kahekordseks minemist ninaotsa puudutamisel. Kätt tuleks liigutada hästi aeglaselt.

Kella keeramine (stimuleerib toitainete ligipääsu silma ümbritsevatesse kudedesse, parandab kontrolli väliste silmalihaste üle). Vaata kauguses asuvat objekti ning kujuta ette, et vaatad hiiglaslikku kella, keskpunktiks sinu poolt vaadeldav objekt. Hoia pea otse. Ürita vaadata nii kaugele kui võimalik kella 9 suunas. Hoia paar sekundit silmi selles asendis, vältides millelegi konkreetsele vaatamist. Seejärel vaata uuesti kaugel asuvat väljavalitud objekti. Edasi korda kõiki kellasuundi, kunikellaring saab täis. Tee harjutust aeglaselt.

Silmaringid (suurendab toitainete juurdepääsu ja treenib välimisi silmalihaseid). Soorita aeglaselt silmadega ringe, algul ühes, siis teises suunas. Silmi ei tohi liigselt pingutada, olulisem on püüelda silmade sujuvama liikumise poole, mitte lihasmassi kasvatamisele.

Aeglane pilgutamine (vähendab silmade stressi). Hinga aeglaselt ja sügavalt. Sissehingamisel püüa mitte midagi konkreetset vaadata. Pilguta paar korda silmi. Väljahingamisel sule silmad. Jätka harjutust mõnda aega.

Silmade kinnipigistamine (stimuleerib pisaravedeliku juurdevoolu). Pigista silmad kinni ja loe kolmeni. Seejärel ava silmad ja pilguta paar korda. Korda harjutust mõned korrad.

Ähmane tsoon (parandab nägemist väikeste detailide vaatamise läbi). Püüa järgida sinu jaoks hägusena tunduva objekti piirjooni. Peale mõnesekundilist vaatlust püüa leida ja jälgida väikseimat detaili. Edasi püüa vaadelda järjest väiksemat objekti. Näiteks peaks lühinägelik vaatama lehtede kobarat ning püüdma eristada sealt üksikut lehte. Kaugelenägelik peaks vaatama eseme pinda ja struktuuri erinevusi ( näit. kriimustused). Soorita harjutust aeglaselt.

Täna on äärmiselt tavaline, et enamik meist vaatab päev läbi erinevaid ekraane ja nutiseadmeid. Sellest tingituna on silmade ja nägemisega seotud probleemid üha levinumad. Anname teile mõned lihtsad harjutused:

Pumpamine (suurendab silma fokusserimisvõimet ja transpordib toitaineid silma). Vaata vaheldumisi 15 cm kaugusel asuvale esemele ja kauguses olevale objektile. Mõlemal juhul vaata nende väikseimat detaili. Lähiobjektina võid kasutada pliiatsit, objekt peab asuma vähemalt 4,5 m kaugusel. Selleks võib olla mingi ehitis, puu vms. Tee pidevalt edasi-tagasi fookuse muutmisharjutust: pliiats-maja, pliiats-puu, pliiats-kaugusesse vaatamine. Muuda fookust iga kahe minuti tagant ja vaata iga kord erinevat kauget objekti, unustamata vaadata väikseimat osa igal kaugeloleval objektil.

Trombooni mängimine samuti fokusseerimisvõimet ja toitainete transporti silma). Hoia pliiatsit silme eesväljasirutatud käes, hinga aeglaselt ja sügavalt. Sissehingamisel too pliiats enda poole kuni ninaotsa puudutamiseni Väljahingamisel siruta käsi välja. Pliiatsi liigutamisel ära pööra pilku pliiatsilt. Proovi vältida pliiatsi kahekordseks minemist ninaotsa puudutamisel. Kätt tuleks liigutada hästi aeglaselt.

Kella keeramine (stimuleerib toitainete ligipääsu silma ümbritsevatesse kudedesse, parandab kontrolli väliste silmalihaste üle). Vaata kauguses asuvat objekti ning kujuta ette, et vaatad hiiglaslikku kella, keskpunktiks sinu poolt vaadeldav objekt. Hoia pea otse. Ürita vaadata nii kaugele kui võimalik kella 9 suunas. Hoia paar sekundit silmi selles asendis, vältides millelegi konkreetsele vaatamist. Seejärel vaata uuesti kaugel asuvat väljavalitud objekti. Edasi korda kõiki kellasuundi, kunikellaring saab täis. Tee harjutust aeglaselt.

Silmaringid (suurendab toitainete juurdepääsu ja treenib välimisi silmalihaseid). Soorita aeglaselt silmadega ringe, algul ühes, siis teises suunas. Silmi ei tohi liigselt pingutada, olulisem on püüelda silmade sujuvama liikumise poole, mitte lihasmassi kasvatamisele.

Aeglane pilgutamine (vähendab silmade stressi). Hinga aeglaselt ja sügavalt. Sissehingamisel püüa mitte midagi konkreetset vaadata. Pilguta paar korda silmi. Väljahingamisel sule silmad. Jätka harjutust mõnda aega.

Silmade kinnipigistamine (stimuleerib pisaravedeliku juurdevoolu). Pigista silmad kinni ja loe kolmeni. Seejärel ava silmad ja pilguta paar korda. Korda harjutust mõned korrad.

Ähmane tsoon (parandab nägemist väikeste detailide vaatamise läbi). Püüa järgida sinu jaoks hägusena tunduva objekti piirjooni. Peale mõnesekundilist vaatlust püüa leida ja jälgida väikseimat detaili. Edasi püüa vaadelda järjest väiksemat objekti. Näiteks peaks lühinägelik vaatama lehtede kobarat ning püüdma eristada sealt üksikut lehte. Kaugelenägelik peaks vaatama eseme pinda ja struktuuri erinevusi ( näit. kriimustused). Soorita harjutust aeglaselt.