Sarvkesta hõõrdumine

Sarvkesta hõõrdumine on üks sagedasemaid silma kahjustusi. Selle tulemusel on silm punane, ärritunud ja ka valgustundlik. Sarvkesta hõõrdumine ehk abrasioon tekib siis, kui mingi osa sarvkesta pealmisest kihist - epiteeliumist - saab kahjustatud.

Kuna sarvkesta kahjustuste korral võivad silmapõletikud kergemini tekkida, siis kindlasti tuleb silmakahjustuste korral ka silmaarsti juures käia.

Millest võivad sarvkesta hõõrdumised tekkida?

Kõik, mis puutub kokku silma pinnaga, võib potentsiaalselt kahjustust tekitada. Puuoks, ripsmetušši ots, spordivarustus, tolmuosakesed jm: kõik võivad asjaolude kokkulangemisel tekitada kahjustust. Sarvkesta hõõrdumist ei tekita alati trauma. Ka silma sattunud liivaosakesed, tolm jm võivad sarvkesta kahjustada, eriti juhul, kui hõõrud silmasid.

Kuiv silm suurendab sarvkesta hõõrdumise riski, eelkõige hommikul peale ärkamist. Viimane on tingitud sellest, kui silmad kuivavad öö jooksul ning silmalaud kleepuvad kergelt silmade külge. Silmi avades võib sellisel juhul tekkida kergem või tõsisemgi kahjustus.

Kontaktläätsede kandmine ei aita hõõrdumise tekkimist vältida. Isegi vastupidi: kui kannad kontaktläätsesid liiga pikalt või läätse enda pind on kahjustunud, siis on oht sarvekesta hõõrdumiseks veel suurem.

Sarvkesta hõõrdumisest annavad märku:

• Valu: sarvkest on üks tundlikumaid keha osasid. Ka väike sarvkesta kahjustus tundub väga valus ja ebamugav, justkui oleks midagi suurt silmas.
• Silmade punetus
• Pisaravool
• Sarvkesta tundlikkus
• Peavalu
• Udune nägemine või vähenenud nägemisteravus
• Silmalihase tõmblemine
• Tuim valu
• Vahel iiveldustunne

Kuidas käituda?

Inimestel on kalduvus silmi hõõruda, kui neil on tunne, miskit on silmas või silmad on ebamugavad. Kui silmas on midagi, siis silmade hõõrumine halvendab olukorda veelgi. Silma sattunud võõrkehad tuleks ohtra veega ja silmi hõõrumata välja loputada. Silmi ei tohiks kinni katta, sest nii tekib bakterite kasvuks soodus keskkond. 

Võimaluse korral loputa kahjustunud silma füsioloogilise lahusega, sest kraaniveest ja ka pudeliveest võib silma sattuda algloom Acanthamoeba. Nii terves silmas, eriti aga kahjustunud sarvkesta puhul, võivad nad silma sattudes väga tõsiseid kahjustusi tekitada. Kui peale silmade loputamist jätkub punetus, valu- või võõrkeha tunne, siis pöördu kiiresti silmaarsti poole. Sarvkesta kahjustused võivad lõppeda tõsiste kahjustustega.

Ravi

Ravi sõltub vigastuse ulatusest ja tekkepõhjusest. Kergematel juhtumitel piisab silmade pidevast niisutamisest, et silmad oleksid hästi niisutatud seni, kuni keha loomulikul teel paraneb. Vahel kasutatakse ennetavalt ka väikeste kahjustuste korral antibiootikume sisaldavaid silmatilkasid, et vältida põletiku teket. Väiksemad sarvkesta kahjustused paranevad väga kiiresti, tavaliselt 2-3 päeva jooksul.

Mõningatel juhtudel tuleb kasutada antibiootikumidega silmasalve, mis püsivad silmas pikemat aega kui silmatilgad, ja steroidravimeid, et vähendada põletiku teket ja armistumist, ning vahel ka midagi valuvaigistavat. Suured sügavad sarvkesta kahjustused paranevad kaua ja võivad jätta armi, mis jääb nägemist mõjutama.

Teatud juhtudel kasutatakse ravikontaktläätsesid, mis vähendavad silma valuaistingut ja kiirendavad paranemist. Tavalisi kontaktläätsesid ei tohi ravi ajal kasutada. Silmaarst annab soovituse, kas ja millal võib patsient uuesti tavapäraseid kontaktläätsesid kandma hakata. Samuti otsustab silmaarst, kas ja millal on vaja silmasid uuesti silmaarstile näitama tulla.

Enamik sarvkesta abrasioone paraneb täielikult, kuid sügavad haavad sarvkesta keskel võivad jäädavalt nägemisteravust halvendada. Mõned sügavamad abrasioonid võivad ravita jäädes muutuda haavanditeks, mis võivad nägemisteravust tõsiselt jäädavalt halvendada.

Järelvisiidile minek on väga oluline, sest kõik sarvkesta haavad ei parane alati hästi ning sellest võib tekkida ka edasisi tüsistusi ning epiteeliumi korduvaid kahjustususi.

Ennetamine

Kuigi kõiki sarvkesta kahjustusi ei saa alati ära hoida, on soovituslik nende ennetamiseks kasutada kõiki võimalusi. Tehes tööd, mille käigus on tõenäosus, et midagi võib silma lennata, on soovituslik kasutada kaitseprille. Miks mitte kasutada kaitseprille ka aias tööd tehes ja spordiga tegeledes. Kindlasti kasuta kaitseprille, kui keevitad või teed metallitööd.

Kontaktläätsede kandjad peavad kahjustuste vältimiseks pidama kinni õigetest kasutusreeglitest ning käima korra aastas silmaarsti või optometristi juures järelkontrollides.