8 märki, mis võivad lapse nägemisprobleemist märku anda

Kas teadsid, et 80% koolis õpetatavast antakse edasi visuaalselt? Et õppimine edeneks ladusalt, vajab laps head nägemist, sest puudujäägid nägemises võivad arengut oluliselt pärssida.

Et vältida lapse nägemisega seotud halbade uudiste üllatusena tulemist, tuleb lapsega käia nägemiskontrollis silmaarsti juures 6. elukuul, uuesti 3. eluaastal ning peale kooli regulaarselt vastavalt vajadusele.

[accordion] 

Telekale väga lähedal istumine ja raamatu väga lähedalt lugemine.

Kuigi on müüt, et teleka lähedalt vaatamine rikub silmi, võib see olla märgiks, et nägemisega ei ole kõik korras. Liiga lähedalt vaatamine võib olla märk lühinägevusest.

Sage silmade hõõrumine. 

Lapsed hõõruvad oma silmi ka siis, kui nad on väsinud. Kuid silmade hõõrumine aktiivses tegevuses või ajal, millal nad püüavad keskenduda, võib olla märk probleemist.

Sõrmega lugedes järje hoidmine.

Kui laps alles õpib lugema, on sõrme abil õige koha hoidmine tavaline. Kuid lõpuks peaks ta suutma ka ilma sõrme abita keskenduma ja järge hoida suutma. Kui see komme ei kao, tuleb tagasi või laps ei suuda teksti nt valjult ette lugeda ilma sõrmega järge ajamata, siis võib see viidata nägemisprobleemile. 


Valgustundlikkus ja/või rohke silmade vesistamine.

Kui lapse silmad on valguse (nii õues kui toas) või kaameravälgu suhtes väga tundlikud, siis võib neil olla fotofoobia. Sellistel lasel võib sageli esineda iiveldustunned või peavalusid. Valgustundlikkus võib viidata ka mitmele silmahaigusele. 

Ühe silma sulgemine lugedes või telekat vaadates.

Vaadates ühe silma suglemine võib viidata kas silmade koostöö probleemile või tugevuse vajadusele selles silmas, mis kinni pigistatakse.


Tavapärasest kehvemad õpitulemused.

Kui su laps ei näe väga selgelt, mida õpetaja tahvlile kirjutab, ei pruugi ta sulle sellest ise rääkida. Kehva nägemise tulemusel võivad ka head hinded kehvemaks muutuda. Kui tundub, et su lapsel läheb koolis õppimine vaevaliselt, siis igaks juhuks tasub ka nägemiskontrollis ära käia. Mõni kehv õpilane muutub tänu heale nägemisel jälle tubliks koolijütsiks.

 

Arvutikasutamise vältimine, sest "see teeb silmadele haiget".

Arvutikasutaja sündroom on tavaline lastel, kes kasutavad arvutit sageli. Õpeta oma lapsele iga 20 minuti järel vähemalt 20ks sekundiks pause tegema, mille jooksul peab pilk olema suunatud kaugusesse (vähemalt 6 m peale). Kui ka see ei vähenda ebamugavustunnet, siis käige ka silmaarsti juures nägemisekontrollis. 

Kissitamine või pea kallutamine, et näha tahvlil olevat selgemini.

Õpetajad peaksid jälgima, kas mõni laps kissitab tahvlile vaadates või kallutab oma pead. Seni, kuni nägemisekontrollis pole käidud, võiks kaaluda lapse ettepoole pinki

[/accordion] 

Originaalartikli leiad siit.

Kas teadsid, et 80% koolis õpetatavast antakse edasi visuaalselt? Et õppimine edeneks ladusalt, vajab laps head nägemist, sest puudujäägid nägemises võivad arengut oluliselt pärssida.

Et vältida lapse nägemisega seotud halbade uudiste üllatusena tulemist, tuleb lapsega käia nägemiskontrollis silmaarsti juures 6. elukuul, uuesti 3. eluaastal ning peale kooli regulaarselt vastavalt vajadusele.

Telekale väga lähedal istumine ja raamatu väga lähedalt lugemine.

Kuigi on müüt, et teleka lähedalt vaatamine rikub silmi, võib see olla märgiks, et nägemisega ei ole kõik korras. Liiga lähedalt vaatamine võib olla märk lühinägevusest.


Sage silmade hõõrumine.

Lapsed hõõruvad oma silmi ka siis, kui nad on väsinud. Kuid silmade hõõrumine aktiivses tegevuses või ajal, millal nad püüavad keskenduda, võib olla märk probleemist.


Sõrmega lugedes järje hoidmine.

Kui laps alles õpib lugema, on sõrme abil õige koha hoidmine tavaline. Kuid lõpuks peaks ta suutma ka ilma sõrme abita keskenduma ja järge hoida suutma. Kui see komme ei kao, tuleb tagasi või laps ei suuda teksti nt valjult ette lugeda ilma sõrmega järge ajamata, siis võib see viidata nägemisprobleemile. 


Valgustundlikkus ja/või rohke silmade vesistamine.

Kui lapse silmad on valguse (nii õues kui toas) või kaameravälgu suhtes väga tundlikud, siis võib neil olla fotofoobia. Sellistel lasel võib sageli esineda iiveldustunned või peavalusid. Valgustundlikkus võib viidata ka mitmele silmahaigusele. 


Ühe silma sulgemine lugedes või telekat vaadates.

Vaadates ühe silma suglemine võib viidata kas silmade koostöö probleemile või tugevuse vajadusele selles silmas, mis kinni pigistatakse.


Tavapärasest kehvemad õpitulemused.

Kui su laps ei näe väga selgelt, mida õpetaja tahvlile kirjutab, ei pruugi ta sulle sellest ise rääkida. Kehva nägemise tulemusel võivad ka head hinded kehvemaks muutuda. Kui tundub, et su lapsel läheb koolis õppimine vaevaliselt, siis igaks juhuks tasub ka nägemiskontrollis ära käia. Mõni kehv õpilane muutub tänu heale nägemisel jälle tubliks koolijütsiks.


Arvutikasutamise vältimine, sest "see teeb silmadele haiget".

Arvutikasutaja sündroom on tavaline lastel, kes kasutavad arvutit sageli. Õpeta oma lapsele iga 20 minuti järel vähemalt 20ks sekundiks pause tegema, mille jooksul peab pilk olema suunatud kaugusesse (vähemalt 6 m peale). Kui ka see ei vähenda ebamugavustunnet, siis käige ka silmaarsti juures nägemisekontrollis. 


Kissitamine või pea kallutamine, et näha tahvlil olevat selgemini. 
Õpetajad peaksid jälgima, kas mõni laps kissitab tahvlile vaadates või kallutab oma pead. Seni, kuni nägemisekontrollis pole käidud, võiks kaaluda lapse ettepoole pinki.

Originaalartikli leiad siit.