Kuigi silmapõhja lupjumise korral puudub ravi, mis silmapõhja täiesti terveks ravib, on siiski mitmeid asju, mida saad oma riskitegurite vähendamiseks ette võtta. Eelkõige tasub varakult tegutsema asuda juhul, kui kellelgi su perekonnast on silmapõhja lupjumist esinenud. Varasemalt perekonnaliikmel sama haiguse esinemine on üks riskifaktoreid.

Maakula degeneratsioon ehk AMD on üks sagedasemaid nägemise kaotuse põhjuseid vanematel inimestel. Aja jooksul kaob tsentraalne ehk terav nägemine, mis teeb raskeks või võimatuks lugemise, auto juhtimise või tuttavate äratundmise.

Riskitegureid, mida muuta ei saa:

• Geneetika
• Heledad silmad
• Europiidne rass (suurem risk haigestuda on heledanahalistel)
• Vanus: vanusega suureneb AMD risk

Siin on 11 sammust koosnev nimekiri, mida saad ette võtta juba täna, et AMD riskitegureid vähendada.

• Ära suitseta.
• Söö piisavalt tumerohelisi juurvilju, näiteks spinatit.
• Vajadusel söö lisaks silmaarsti poolt soovitatud multivitamiine ja -mineraalaineid.
• Kui sul juba on AMD, uuri oma silmaarstilt lisainformatsiooni spetsiaalselt maakula degeneratsiooni puhul mõeldud toidulisandite kohta.
• Söö kala või võta lisaks kalamaksaõli.
• Tegele regulaarselt liikumisega ja hoia oma kehakaal kontrolli all.
• Söö igapäevaselt puuvilju ja pähkleid.
• Vähenda rafineeritud süsivesikute tarbimist.
• Hoia vererõhk ja kolesteroolitase kontrolli all.
• Kanna väljas liikudes UV- ja sinise valguse kaitsega päikeseprille. Nii UV-kiirgus kui liigne sinine valgus võivad silmapõhjasid kahjustada.
• Käi regulaarselt nii nägemisekontrollis kui ka silmaarsti juures silma tervist hindamas. 

Järgnevalt on ülal antud soovitused lähemalt lahti seletatud.

[accordion] 

Suitsetamine

Uuringutega (University of Manchester) on leitud, et suitsetajatel on 4x suurem tõenäosus haigestuda maakula degeneratsiooni.

Söö piisavalt tumerohelisi juurvilju, näiteks spinatit.

Piisavas koguses tumedate lehtköögiviljade söömine võib aidata maakula degeneratsiooni vältida. 

Massachusettsi Silma- ja Kõrvahaigla uuringus leiti, et inimestel, kes tarbisid karotenoide (luteiin ja zeaksantiin) sisaldavaid köögivilju, oli 43% madalam risk haigestuda AMDsse.

Karotenoidide poolest on rikkad tumedad, lehtedega köögiviljad, eelkõige spinat, roheline salat ja lehtkapsas, ka herned ja brokoli. Selliste toitude söömine vähendas uurijate sõnul oluliselt AMD riski.

Vajadusel söö lisaks multivitamiine ja -mineraalaineid.

Toidulisandite tarvitamine on mitmel juhul vajalik. Eriti vanematel inimestel ei pruugi ainult toiduga kõiki vajalikke ühendeid olla võimalik kätte saada. Küsi kindlasti oma silmaarstilt, kas ja milliseid toidulisandeid ta soovitab.

Söö kala või võta lisaks kalamaksaõli.

Uuringute tulemused näitavad, et kala söömine aitäb vähendada riski haigestuda AMDsse: 

• Massachusettsi Silma- ja Kõrvakliiniku uurimus näitas, et vanematel meestel, kelle menüüs oli palju kala (rohkem kui 2 toidukorda nädalas), oli 45% väiksem tõenäosus haigestuda AMDsse kui neil, kelle toidkord sisaldas kala 1x või vähem nädalas.
• Brian Chua ja teised uurijad Sydney Ülikoolist said uurimuses sarnased tulemused. Nad hindasid 2900 inimest vanuses üle 49. Uuringus osalejatel, kes sõid kala vähemalt korra nädalas, oli 40% väiksem tõenäosus AMDsse haigestuda kui neil, kes sõid kala kas korra kuus või üldse mitte. Neil, kes sõid kala vähemalt 3 korda nädalas, esines viimase staadiumi AMD-d oluliselt vähem.

Tegele regulaarselt liikumisega ja hoia oma kehakaal kontrolli all. 

Ajakirja "British Journal of Ophthalmology" andmetel vähendab regulaarne füüsiline aktiivsus maakula degeneratsiooni riski.

Selles uuringus osales 4000 inimest vanuses 43 - 86, keda jälgiti 15 aasta jooksul. Peale muude riskitegurite - kaal, kolesterool, vanus - arvesse võtmist, leidsid uurijad, et aktiivse eluviisiga inimestel on 70% väiksem tõenäosus haigestuda tavapärasel järelvisiidi perioodil AMDsse.

Et kuuluda aktiivse eluviisiga uurimisrühma, pidid osalejad kõndima vähemalt 3 km päevas kolmel päeval nädalas või tegelema muu samaväärse aktiivse liikumisega.

Söö igapäevaselt puuvilju ja pähkleid.

Puuviljade ja pähklite söömine võib samuti maakula degeneratsiooni riski vähendada:

• Harvardi Meditsiiniülikooli 2004. a tehtud uurimuses leiti, et osalejatel, kes sõid 3 või enam toidukorda päevas puuvilju, oli oluliselt väiksem risk haigestuda AMD märga vormi või viimase staadiumi AMDsse.
• Massachusettsi Silma- ja Kõrvakliiniku uurimus näitas, et pähklite söömine aitas peatada varajase või järgmise staadiumi AMDd progressiooni.

Vähenda rafineeritud süsivesikute tarbimist.

Rafineeritud süsivesikute tarbimine suurendab ajakirjas "American Journal of Clinical Nutrition" avaldatud uurimuse kohaselt AMD riski. Rafineeritud toitudel on kõrge glükeemiline indeks, mis põhjustab kiiret veresuhkru tõusu ja insuliini tootmist.

Rafineeritud süsivesikute hulka kuuluvad näiteks järgmised toidud: sai, küpsetatud kartulid, sõõrikud, küpsised. Madala glükeemilise indeksiga toidud on näiteks: täisteraleib ja mitmeviljatooted, enamik puuvilju, pruun riis, õuna- ja porgandimahl.

Toidu glükeemilist indeksit jälgides ole aga ettevaatlik. Mõiste "glükeemiline indeks" võeti kasutusel aastal 1981 Toronto Ülikooli uurijate poolt. See näitab väärtuseid 1 - 100, mis näitavad toitaine mõju inimese veresuhkrutasemele. 100 on ekvivalent muutusele, mis võrdub puhta glükoosi mõjuga. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud mõjutavad veresuhkru tasemeid kiiremini kui madala indeksiga toidud.

Kuid glükeemiline indeks ei võta arvesse toidu koguseid. Näiteks on taldrikutäie kartulite glükeemiline indeks sama mis ühel kartulil, veresuhkrut mõjutab ennekõike aga toiduportsjoni kogus. Seega võib mõni toit, mis esmapilgul on "halb", olla tänu oma muudele komponentidele hoopis tervislik.

Et vältida olukorda, kus mõni hea toit näib halb, võtsid Harvardi teadlased kasutusele termini glükeemiline koormus. Glükeemilise koormuse (GK)  puhul arvutatakse toidukogus grammides, korrutatakse see läbi glükeemilise indeksiga ja jagatakse 100ga. Kui ühe toidukorra GK on suurem kui 20, loetakse see kõrgeks. GK vahemikus 11-19 on keskmine ja GK alla 10 loetakse madalaks. Toitudel, mille GK on madal, on peaaegu alati madal glükeemiline indeks. 

Näiteks arbuusi GI on kõrge (72). Seega ainult sellest lähtudes võime arvata, et arbuus on halb toiduaine. Kuid arbuus sisaldab lisaks palju vett, C-vitamiini ja lükopiini ning ühe viiluga saadav süsivesikute arv on veesisalduse tõttu üsna madal (ainult 5%).

Kui arvutada arbuusi GK, siis on tulemuseks väärtus 3,6! Seega, nagu on selge ka ilma matemaatikata, on arbuus tervislik toiduaine hoolimata oma glükeemilisest indeksist. Söö, palju soovid! Kui võimalik, võta toitumisel arvesse GK mitte GI väärtust.

Hoia vererõhk ja kolesteroolitase kontrolli all.

Mõningate uurimuste kohaselt võib kolesterooli taseme kontrolli all hoidmine ära hoida maakula degeratsiooni tekke. Kolesterool võib koguneda veresoonte seintele, halvendades vere liikuvust ka silmade veresoontes.

Vererõhu kontrolli all hoidmine aitab samuti viimase astme AMDd ära hoida. Uurimustes on kõrge vererõhku ja ADM vahel tugev sõltuvus (Framinghami südame- ja silmauuring and Beaver Dam silmuuring).

Kanna väljas liikudes UV- ja sinise valguse kaitsega päikeseprille.

Suuremates uuringutes ei ole leidnud kinnitust, et liigne päikesevalgus maakula degeneratsiooni põhjustaks. Kuid mõningates uurimustes on AMD ja UV-kiirte ja nähtava sinise valguse ajas kumuleeruva toime vaheline seos leitud.

Ühe suurema uurimuse kohaselt leiti, et inimestel, kelle menüüs oli vähe antioksüdante ja kes viibisid ülemäärase nähtava sinise valguse käes, oli neli korda suurem risk haigestuda AMDsse. Seepärast on korralike kaitsetega päikeseprillide kandmine vajalik.

Käi regulaarselt nii nägemisekontrollis kui ka silmaarsti juures silma tervist hindamas. 

Kindlasti käi regulaarselt ka silmaarsti juures. Arsti visiidil, kus laiendatakse silmapõhja uuriguteks ka pupilli, soovitab Ameerika Silmaarstide Ühing käia iga 2-3 aasta järel inimestel vanuses 45-60 ja igal aastal peale 60. eluaastat.

[/accordion] 

Kui järgid ülal toodud soovitusi, oled andnud endast parima, et maakula degeneratsiooni vältida. Kuid kui sul on tugev eelsoodumus AMD tekkeks, võib ka ülal toodud meetmete jälgimisel haigus siiski tekkida.

Regulaarne silmaarsti külastus aitab siiski AMD-d varakult avastada ja kontrolli all hoida.

AMDd saab kontrollida Amsleri testi abil. Vaata siit, kuidas seda testi ka kodus teha saab.